VALMISFIRMADE SOODUSMÜÜK!

Alusta oma ideede elluviimisega kohe!

Pakume soodsaimalt valmisfirmasid, nii ID-kaardiga (allkirjastame dokumendid digitaalallkirjaga), kui ka tavapäraselt (vormistades notariaalse osa ostu-müügilepingu).

Tutvuge hinnakirjaga!

Tellimuse firma ostu sooviga võite saata alati kohe ka meie e-postile: kylli@valmisfirma24.ee

Võtke meiega julgesti ühendust!

Kas on kasulik asutada osaühing sissemakset tegemata?

Alates 01.01.2011 on võimalik lisaks senisele korrale võimalik asutada osaühing ka sissemakset tegemata (Äriseadustiku § 140¹). Minu poole on pöördunud väga paljud kliendid küsimusega, et kas alates 01.01.2011 ei peagi osaühingul kapitali enam olema?  Peab kindlasti. Lihtsalt enne tuli kapital osaühingusse sisse maksta 100% enne osaühingu registrisse kandmist, siis nüüd saab erandina kasutada võimalust teha osakapitali sissemakse peale osaühingu asutamist.

Võimalik on sissemakse tegemine lihtsalt edasi lükata, näiteks mõne kuu- või maksimaalselt Äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamiseni. Kui asutada osaühing sissemakset tegemata siis märgitakse osaühingu B-kaardile osakapitali veergu osakapitaliks kohe 2500 eurot, kuid koos märkega, et osakapital on sisse maksmata. Asutajal (osanikul) tuleb arvestada sellega, et osakapital 2500 eurot tuleb esimesel võimalusel sisse maksta. Nii kaua, kui osakapital ei ole sisse makstud, on see märkus äriregistrist kõigile nähtav, kaasa arvatud Teie äripartneritele. Sellisel viisil asutatud osaühingu puhul tuleb lisaks osaühingu asutamiskuludele ( riigilõiv asutamisel on 185.34€) mõne aja möödudes teha uued täiendavad kulutused seoses osakapitali sissemaksmisega ja vastava märke kustutamisega äriregistrist.

Millal tuleb sissemakse teha?

Äriseadustiku § 138 lg 2 p 5 kohaselt kui osaühing asutatakse notaris, tuleb osakapitali sissemaksmise aeg sätestada kohe asutamislepinguga. Tähtaja sätestavad osanikud ise.

Osaühingu asutamisel ettevõtjaportaalis, tuleb sissemakse tegemise aeg sätestada põhikirjas.

Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult asutamislepingus või põhikirjas sätestatud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui Äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.

Toon siinkohal ära  Äriseadustiku § 140¹ :

(1) Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.

(2) Kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

(3) Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

(4) Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

(5) Osakapitali sissemakse tegemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 140, §-des 142–143, § 144 lõikes 2 ning § 520 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega osanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes. 

Mida see tähendab?

Sellisel viisil asutatud osaühingu maksimaalseks kapitaliks saab olla kuni 25 000 eurot ja asutada saab sellise osaühingu ainult füüsiline isik.  Lõike 2 kohaselt, nii kaua kui Teil on sissemakse tasumata, vastutate osaühingu kohustuste ees oma isikliku varaga tasumata sissemakse ulatuses ja lõike 4 kohaselt,  ei või  osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Välja arvatud töötasu ja maksud. Dividende maksta ei või.

  Kuidas kustutatakse märkus?  

Selleks, et kustutada oma osaühingu B-kaardilt osakapitali veerus olev märkus „asutatud sissemakset tegemata“  tuleb äriregistrile esitada avaldus koos järgmiste lisadega:
1) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta;
2) mitterahalise sissemaksega tasumisel – sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta;

3) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

 See on lühikokkuvõte uuest võimalusest asutada osaühing sissemakset tegemata. Reaalselt peaks sellise osaühingu asutamisel osanikud enne väga täpselt selgeks tegema, et kui nad soovivad koheselt saada näiteks EAS’ist toetusi, kas siis on sellisel viisil asutatud osaühingul üldse võimalik toetusi taotleda?

Kas esimese majandusaasta lõpus on osaühingu netovara vastavuses äriseadustikus sätestatuga, kui sissemaksed on tegemata? Bilansi algseisu kohaselt on osanikel kohustus tasuda 2500€.

Selliseid küsimusi tekib veel ja veel. Kindlasti on teatud olukorras sellise osaühingu asutamise võimalus väga mõistlik, kuid asutajad peaksid olema eelnevalt kõik “ head ja vead“ läbi mõelnud, et hiljem ei tekiks üllatusmomenti.

1.jaanuar 2011 ühineb Eesti euroalaga ja Eestis hakkab kehtima rahaühikuna euro. Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga, mille järgi 1 euro on võrdne 15,6466 krooniga.

Mis saab aktsia- või osakapitalist?

Sellest tulenevalt on väga paljudel äriühingutel vaja viia oma aktsia- ja osakapital eurodesse, sest automaatset ümberregistreerimist eurodesse äriregistris ei toimu. 1. jaanuaril 2011. aastal kehtima hakkav äriseadustik sätestab, et osaühingu miinimumkapitali suuruseks on 2500 eurot ning aktsiaseltsi miinimumkapitali suuruseks 25 000 eurot. Vahetuskursi 1:15,6466 kohaselt ei ole võimalik osade ning aktsiate nimiväärtusi automaatselt täiskordsetena konverteerida.

Seega peab iga äriühing individuaalselt konverteerima oma kapitali eurodesse ning määratlema osade või aktsiate nimiväärtuse eurodes. Lisaks tuleb muuta ka põhikirja, sätestades põhikirjas uue aktsia/osakapitali suuruse ja uue aktsiate/osade nimiväärtuse ning vajadusel tuleb registreerida muudatus EVKs. Kapitali konverteerimisega seotud muudatusi puudutavad osanike/aktsionäride otsused saab teha lihtsustatud korras ehk lihthäälteenamusega ning kuni 31.12.2011 tehtavatelt registrikannetelt, mis on selliste muudatuste registreerimisega seotud, riigilõivu ei võeta (Riigilõivuseadus § 353).

Pakume professionaalset abi!

Pakume kõigile äriühingutele aktsia- või osakapitali eurodesse konverteerimise teenust.
Paketti kuulub: 1) konsultatsioon; 2) dokumentatsiooni vormistamine (sh koosoleku protokoll ja põhikiri); 3) avalduse koostamine ja esitamine äriregistrile.

Kõigile osaühingutele, kes viitavad koduleheküljelt loetud blogile pakume kapitali eurodesse konverteerimise teenust hinnaga 500 krooni (31.96 eurot), kui vähemalt ühel juhatuse liikmel on olemas ID-kaart ja PIN-koodid. Aktsiaseltside puhul hind kokkuleppel.

Valmisfirma ehk riiulifirma on asutatud teenuse pakkuja poolt eesmärgiga see kohe peale asutamist edasi müüa. Kuna äriühingu asutamisele (ideest kuni äriregistris registreerimiseni) kulub päris palju aega, siis on tunduvalt lihtsam ja kiirem osta kohe valmisfirma mis on juba registrisse kantud. Te võite samal päeval asuda kasutama pangateenuseid, kirjutada välja arveid ja teha muid Teile väga vajalikke kiireid tehinguid.
Milliseid küsimusi küsitakse valmisfirma ostu korral kõige enam?
Kas ostetava firmaga ei ole eelnevalt tehtud mingeid tehinguid?
Kinnitan, et meie poolt asutatud ühingutega ei ole eelnevalt tehtud ühtegi tehingut. Valmisfirmade asutamine on meie firma üks põhiteenustest ja seega ei saa me lubada firma maine kahjustamist.
Miks peab minema valmisfirma ostmisel notarisse, miks ei saa kohe osta elektrooniliselt, ehk digitaalallkirjastatult?
Valmisfirma müügi puhul on tegemist juba asutatud osaühinguga, seega saab osaühingu osa võõrandada ainult notariaalse võõrandamislepinguga, mida ei saa asendada digitaalallkirjaga. Äriseadustiku § 149 lg 4 sätestab, et osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Eelpool märgitut ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel. Meie poolt asutatud osaühingute osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, seega toimub osa võõrandamine notari vahendusel.
Tahaksime kontrollida ostetava firma andmeid?
Kõigi müügis olevate firmade nimed ja registrikoodid on üleval kodulehekülje rubriigis „VALMISFIRMAD MÜÜGIKS“, andmeid saate kontrollida e-äriregistri vahendusel https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py
Kas valmisfirma ärinime muutmine on tasuline?
Valmisfirmade hind (vastavalt hinnakirjale) sisaldab nii ärinime muutmist, kui ka kõigi teiste andmete muutmist (juhatus, aadress, asukoht). Midagi juurde maksta ei ole vaja. Hind oleneb osanike ja juhatuse liikmete arvust ning ID-kaartide ja PIN-koodide olemasolust.