Kas on kasulik asutada osaühing sissemakset tegemata?

Alates 01.01.2011 on võimalik lisaks senisele korrale võimalik asutada osaühing ka sissemakset tegemata (Äriseadustiku § 140¹). Minu poole on pöördunud väga paljud kliendid küsimusega, et kas alates 01.01.2011 ei peagi osaühingul kapitali enam olema?  Peab kindlasti. Lihtsalt enne tuli kapital osaühingusse sisse maksta 100% enne osaühingu registrisse kandmist, siis nüüd saab erandina kasutada võimalust teha osakapitali sissemakse peale osaühingu asutamist.

Võimalik on sissemakse tegemine lihtsalt edasi lükata, näiteks mõne kuu- või maksimaalselt Äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamiseni. Kui asutada osaühing sissemakset tegemata siis märgitakse osaühingu B-kaardile osakapitali veergu osakapitaliks kohe 2500 eurot, kuid koos märkega, et osakapital on sisse maksmata. Asutajal (osanikul) tuleb arvestada sellega, et osakapital 2500 eurot tuleb esimesel võimalusel sisse maksta. Nii kaua, kui osakapital ei ole sisse makstud, on see märkus äriregistrist kõigile nähtav, kaasa arvatud Teie äripartneritele. Sellisel viisil asutatud osaühingu puhul tuleb lisaks osaühingu asutamiskuludele ( riigilõiv asutamisel on 185.34€) mõne aja möödudes teha uued täiendavad kulutused seoses osakapitali sissemaksmisega ja vastava märke kustutamisega äriregistrist.

Millal tuleb sissemakse teha?

Äriseadustiku § 138 lg 2 p 5 kohaselt kui osaühing asutatakse notaris, tuleb osakapitali sissemaksmise aeg sätestada kohe asutamislepinguga. Tähtaja sätestavad osanikud ise.

Osaühingu asutamisel ettevõtjaportaalis, tuleb sissemakse tegemise aeg sätestada põhikirjas.

Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult asutamislepingus või põhikirjas sätestatud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui Äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.

Toon siinkohal ära  Äriseadustiku § 140¹ :

(1) Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.

(2) Kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

(3) Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

(4) Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

(5) Osakapitali sissemakse tegemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 140, §-des 142–143, § 144 lõikes 2 ning § 520 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega osanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes. 

Mida see tähendab?

Sellisel viisil asutatud osaühingu maksimaalseks kapitaliks saab olla kuni 25 000 eurot ja asutada saab sellise osaühingu ainult füüsiline isik.  Lõike 2 kohaselt, nii kaua kui Teil on sissemakse tasumata, vastutate osaühingu kohustuste ees oma isikliku varaga tasumata sissemakse ulatuses ja lõike 4 kohaselt,  ei või  osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Välja arvatud töötasu ja maksud. Dividende maksta ei või.

  Kuidas kustutatakse märkus?  

Selleks, et kustutada oma osaühingu B-kaardilt osakapitali veerus olev märkus „asutatud sissemakset tegemata“  tuleb äriregistrile esitada avaldus koos järgmiste lisadega:
1) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta;
2) mitterahalise sissemaksega tasumisel – sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta;

3) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

 See on lühikokkuvõte uuest võimalusest asutada osaühing sissemakset tegemata. Reaalselt peaks sellise osaühingu asutamisel osanikud enne väga täpselt selgeks tegema, et kui nad soovivad koheselt saada näiteks EAS’ist toetusi, kas siis on sellisel viisil asutatud osaühingul üldse võimalik toetusi taotleda?

Kas esimese majandusaasta lõpus on osaühingu netovara vastavuses äriseadustikus sätestatuga, kui sissemaksed on tegemata? Bilansi algseisu kohaselt on osanikel kohustus tasuda 2500€.

Selliseid küsimusi tekib veel ja veel. Kindlasti on teatud olukorras sellise osaühingu asutamise võimalus väga mõistlik, kuid asutajad peaksid olema eelnevalt kõik “ head ja vead“ läbi mõelnud, et hiljem ei tekiks üllatusmomenti.